1. mai 2011

Karmamuudra jooga 3

Ülev Valder

(Algus eelmises Vaimuvalguses)

Eelmises Vaimuvalguse numbris tegime algust Ülev Valderi artikli „Karmamuudra jooga“ avaldamisega. Nüüd viime selle lõpuni.


Advayavajra räägib kolmest viisist, kuidas võidakse kogeda karmamuudrat ja mehe-naise suhetesse pühitsemist:

Sensualistil puudub suhtes Akshobja-pitser, sellel, kes on mõistnud initsiatsiooni valesti, Vadzrasattva-pitser, sellel aga, kes on mõistnud, on Aksobhja pitseeritult Vadzrasattvaga.                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                         
Pitserid, mida siis mainitakse seoses sellega, kuidas keegi on mõistnud karmamuudrat, toovad paremini kui miski muu esile nende kolme karmamuudra praktikat tegeva inimtüübi filosoofilised lähtealused. See, et puudub Aksobhja-pitser tähendab, et sensualist ei tunneta objekti seotust subjektiga – kui pole subjekti, pole ka objekti! – samuti annab see tunnistust sellest, et tunnetuslik objekt, mis on ta meelte-mõtete ulatuvuses, ei garanteeri füüsilise objekti üksühest vastavust sellele. Idee füüsilisest objektist ei ole primaarne, vaid üksnes järeldatud. See aga, kellel puudub Vadzrasattva-pitser, ei tee küll seda viga, et usub eksisteerivat füüsilist objekti lahus postulaatidest, mis määratlevad usu sellesse,    kuid teeb vea, uskudes leidvat oma subjektiivsetes tajudes lõpliku lahenduse reaalsuse probleemile; ta on üksnes allutanud objektiivse subjektiivsele poolusele. Mõlemad – nii subjekt kui objekt – muidugi osalevad kogemuses, kuid kuna ei ole subjekti ilma objektita, on sellise mehe seisukoht sama paikapidamatu nagu oli sensualisti oma. Kui rääkida filosoofilistes terminites, on idealism (mentalism) sama ekslik nagu realism. Vaid siis, kui võtame  endas mõistmise aluseks tühjuse (noetic nothingness), ja see pitseerib meie teadvelolu ning tegusid, järgime me  keskmist teed, mis viib meid välja meie endi konstrueeritud vanglast. See ongi Vadzrasattva-pitser.

Padma dkar-po osutab, et suguühte eri staadiumid on seotud vaimses plaanis Valmistumise,  Taotluse, Nägemise ja Tähelepanu kontsentreerimisega. Füüsilise ja vaimse ühtepõimumine ilmneb karmamuudra praktika raames ka selles, kuidas see on võrreldav muutustega hingamises. Hingamine võib olla pinnapealne, sügav, kiire ja võib erootilises erutuses ka üldse peatuda. Sama ilmneb sügavas keskendumuses. Lähemal vaatlusel selgub, et tavaline hingamisrütm on andnud maad teistsugusele, mis on esile kutsunud mõnutunde ja sügava rahu. Seegi näitab, et mõelda karmamuudrast üksnes kui sobivast objektist oma pingete maandamiseks on vale ja alandav mõtteviis. Seks on siin muidugi ka mängus, kuid seks pole siin kõik, vaid on osa märksa suuremast tervikust.

Saraha on kasutanud väljendit nauding lootoses ja vadzras. See on vaid koosilmneva (co-emergence)  joovastuse võrdkuju, kuna selle poole püüeldakse usus, et see on ülimalt tõene, küsib Saraha: „Millisest kõrgemast õndsusest annab see meile aimu?“ Kui keegi küsib, miks ei võiks see ise olla tõeline õndsus, tuleks vastata, et kui Mahamuudta õndsus, mis on ääretu kui taevaruum, on aluseks kõigele, mis on, siis õndsus, mida võiks tehniliselt kirjeldada kui kahe laskumine ja kahe tasakaal on efemeerne, sest ta alus – suguelundid – on ajalikud ja nii Saraha ütlebki:  kuna selle alus on väetu. Mahamuudra õndsus aga, mis kunagi pole käsitatav mõtte abil, täidab juba oma loomu poolest kolme maailma, see nauding aga, mis sündinud kahe potentsiaali langusest ja tasakaalust, on oma võimaluste poolest piiratud. Saraha küsib:                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                               Kuidas võiksid kolme maailma püüdlused   täituda?                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                          Karmamuudra ekstaasis, mis on subjektide vaheline suhe, mitte enam suhe subjekti ja objekti vahel, on ületatud tavalised vahed, mis muidu valitsevd subjekti ja objekti, sisemise ja välise vahel. Ei liiguta enam maailmas, kus kõigel ümbritseval on meile heal juhul vaid tarbimisväärtus, nüüd ollakse maailmas, kus valitsevad vastastikune omaksvõtt ja lugupidamine ja mis  on seetõttu ülimal määral rõõmuküllne ja elav. Suhe karmamuudraga on vaba soovist domineerida ja pole selles ka vastupanu teise mõjule. Seda mõju just soovitaksegi  ja võetakse tänulikult vastu.  Seda peetaksegi silmas sõnadega, et teine võtab endasse teise olemuse. Selles uudses osavõtlikkuses kaob meid õnnetuks tegev eelarvamus, et piiritletud subjektina oleme paratamatult üksi potentsiaalselt vaenulikus maailmas. Saraha ütleb oma poeetilises keeles, et suhtes karmamuudraga loojub see brutaalse maisuse kõrvetav päike, mis ei tunne vastastikkust ja näitab vaid erisusi meie ja teiste vahel. Saabub värskendav videvikutund, mil need endised teravad piirjooned subjekti ja objekti vahel hägustuvad. Kuid ei saa piirduda vaid isiksustevahelise suhtega maises maaailmas, tarvis on haarata oma ellu ka transtsendentsuse dimensioon. Seda ei ole veel piisavalt ka intersubjektses suhtluses karmamuudraga. Seepärast Saraha ütleb, et kuu ei ole veel tõusnud. Kui ta tõuseb, näeme ja oleme avatud piiritutele võimalustele. Selles on karmamuudra-suhte sügvam mõte. 

Ehkki mõneti raskepärases kõnepruugis, andis Guenther meile aimu ühest karmamuudra-praktika olulisest joonest – subjekti-objekti vastuolu kadumisest. Kas eee on aga kõik? Vaevalt. Teistest allikatest on teada, et tehakse ka päris konkreetseid harjutusi kehasiseste energiavoogudega, mida Guenther poole sõnanagi ei maini.

Jamgön Kongtrul kirjutab Tarkusevaramus:

Kui ühtes tegeliku kaaslannaga on jõutud sinnani, kus tuleb kõik energiavood peatada, siis leiab aset – kaaslanna abil – energiate sisenemine, kohalviibimine ja levimine. Selle tulemusena tekib bodhitshitta sulamisest ja keskkanalis alla valgumisest  suur õndsus.

Neli õndsust, mis tekivad sedamööda, kuidas  energiavoog jõuab keha olulistese piirkondadese (nelja tshakrasse), kutsuvad esile erinevaid naudingu, valguste ja rõõmu ilminguid. Neid on võimalik täiel määral kogeda vaid ühtes tõelise lihast ja luust kaaslannaga. Kas ja kuivõrd neli valgust ja neli õndsust ilmsiks tulevad, sõltub suuresti ka kaaslanna omadustest.

Veelgi konkreetsem on olnud Geshe Gelsang Gyatso :

Alustame sellest, et visualiseerime selgelt oma keha keskkanali. Olles muundanud end kujutluses Herukaks ühtes Vadzravarahiga, on meie keskkanalite alumised otsad ühte liitunud. Kujustame Isa keskkanali ta vadzrast (sugutist) pisut välja ulatuvana ja liituvana Ema keskkanaliga ta tupes. Isa keskkanali väljaulatuvas osas visualiseerime väikese üheharulise vadzra kujul, mis on odratera suurune ja valge, punaka varjundiga, Buda Heruka suurest õndsusest täidetud teadvuse. Vadzra keskele kujustame väikese sinist värvi kirja HUM kujul Heruka Tõekeha. Valge osa vadzrast on valge bodhitšitta (valgustumus) ja punane osa punane bodhitšitta; vadzra on puhas energia, kuid ta sisim loomus on suur õndsus.

Kujutleme nüüd, kuidas meie teadvus koos hävimatu tilgaga südamest laskub keskkanalis allapoole ja sulab HUM-i vadzra keskel. Tähtis on tunda, et kogu meie teadvus on sulanud HUM-i. Siis mediteerime vadzra üle, kogedes suurt õndsust nii kaua kui suudame. Lõpuks kujutleme, et vadzra ja HUM selle keskel sulavad  tilka ja see tõuseb aeglaselt keskkanalis ülespoole. Kui ta on jõudnud nabatšakrasse, keskendame üha oma tähelepanu katkestamatult sellele. Siis jätkab tilgake tõusu, kuni jõuab südametšakrasse, oma koju. Hoiame teda seal jätkuvalt sügavas keskendumuses.

See juba ei ole enam mingi udujutt, vaid päris otsene õpetus. (mille peale budistlikel fundamentalistidel tõusevad ilmselt juuksed püsti – kuidas on võidud nii salajasi asju raamatusse kirja panna!..).  Käisin ka ise üle-eelmisel suvel Gelsang Gyatso juures suvekoolis Põhja-Inglismaal Ulverstonis.  Sain seal  temalt Tshakrasamvara  ja Vadzrajoogitari pühitsuse.

Mõtlema paneb see, et paljud teised laamad Gelsang Gyatsot ei salli – küllap ikka seepärast, et õpetab valget inimest liiga avalalt.
.
Karmamuudrateks on kindlasti olnud väga erinevad neiud ja naised, india tantristlikest allikatest on teada, et kõige sagedamini olid nad alamaist kastidest või isegi kastivälised: lõbutüdrukud, lillemüüjad, tantsijannad, pesunaised. India väga rangelt reglementeeritud ühiskonnas ei olnud teisiti  mõeldav. Tõsi, india mõtteviisis on üsna sügavalt juurdunud ka arusaam, et naise suhet oma guruga ei loeta abielurikkumiseks, kuid  arvata on, et kiivamad abielumehed pole seda tunnistanud. Tiibeti kloostriühiskonnas oli tavalisem, et karmamuudrad olid saanud vastava hariduse ja parimad neist olid ka oma vaimulikus eneseteostuses  kõrgele tasemele jõudnud – mõelgem või Jeshe Tsogjelile! Ilmselt on Potala saalides-tubades liikunud väga hõrkjavaimulisi karmamuudraid. Väelisi tantranaisi oli muidugi ka Indias, neist annavad tunnistust poollegendaarsed jutustused mahasidhadest, millest ilmneb, et mõnegi kõige silmapaistvama tantra guru õpetajaks on olnud naine, mis kinnitab iidset  traditsiooni, et tantras annab mehele  õpetuse naine ja naisele mees.

Seksuaalseist praktikaist on juttu ka Atisha raamatus Lamp valgustatuse teed käijale, mis oli mõeldud tiibetlastele kirjeldamaks tantrabudistlikku teed. Kuningas Jeshe Wö oli valinud 23 ärksama vaimuga noormeest ja läkitanud nad Indiasse budismi õppima. Haiguste ja harjumatu kliima tõttu surid neist 21, ainult kaks jõudsid tagasi ja tõid endiga kaasa ka india õpetlase Atisha (982 – 1045). Avalokitsehvara ja TaraaAtishale olid unes ilmunud ning öelnud, et tema Tiibetisse minekust on palju kasu kõigile, kuid et seetõttu lüheneb ta eluiga kahekümne aasta võrra: muidu elaks ta 92-aastaseks, kui aga läheb Tiibetisse, siis sealse kliima tõttu vaid seitsmekümne kaheseks. Atisha läks.

Tema Lambist loeme:

Salajane pühitsus kätkeb ka salajasi nesteid, mis valminud vaimse õpetaja ja ta kaaslanna ühtes. Nende läbi hakkab kujunema suur õndsus, mis tõuseb naudingu ja tühjuse ühesolu tarkuseks. Pühitsus loob eeldused selleks, et omandame vikerkaarekeha ja valgustatud olendi naudingukeha.

Tarkuseinitsiatsioon antakse vulvamandala abil. Vulva on suure õndsuse allikas ja seda kätkeb ka vulvamandala. Kui oleme leidnud kaaslanna, kellega ühtesse astuda, kogeme Naudingu ja Tühjuse lahutamatut ühtsust. See pühitsus puhastab meid meeleplekkidest ja lubab  mediteerida ülima särava valguse üle ning võimaldab meile valgustatud olendi tarkuse tõekeha saavutamise.

Selle tekstilõigu alguses jääb selgusetuks, kas on mõeldud, et õpilase keelele asetatakse tilgake guru ja ta kaaslanna suguühtest eritunud nestet või on nii – mis ka tantristlikus praktikas levinud pruuk, - et õpilane toob oma kaasalanna guru juurde, misjärel see astub temaga ühtesse ja selle ühte nestet siis asetatakse tilgake õpilase keelele, misjärel ta omakorda astub kaaslannaga ühtesse.

Veidi kurioosne tundub, et suure osa Naropa karmamuudra-õpetusest oleme saanud Tshongkhapalt, kes ei vaadanud seksualsetele praktikatele sugugi hea pilguga, taunides neid eetilisest vaatekohast: kuigi tantristliku seksi tunnuseks on,  et hoidutake seemnepurskest, juhtus ikka, tollal polnud ka korralikke eostusvastaseid vahendeid ja nii sündis palju soovimatuid lapsi. Tsongkhapa keelas oma järgijatele seksuaalsed praktikad ja hoidus neist ka ise, kuigi oli veendunud, et selle tõttu saab ta valgustatuks alles surmahetkel, sest kuuekordne sõlm südametshakras on avatav vaid kahel viisil: vaimulikus suguühtes või surmahetkel, mil ta avaneb iseeneset. Nii siis ei eitanud T. seksuaalpraktikate olemasolu –  seda olekski vist olnud täiesti võimatu teha tollases Tiibetis, kus kõik neist teadsid - ja ta on neid Naropa kuut joogat käsitledes ka ise kirjeldanud: ühe karmamuudraga on väline toetav tingimus,  energiakanalite, tshakrate jne. kujustamine aga seesmine toetav tingimus, nende koostoimel suunduvad energiad keskkanalisse ja sähvatab valgus. Neljas õndsuses ilmuvad neli tühjust, kui ilmub loomupärane ere valgus, on aeg meeliskleda ekstaasi ja tühjuse ühtesulamisest.

Glenn A. Mullin, üks teenekamaid tantrabudistlike tekstide inglise keelde tõlkijaid, jutustab, kuidas ta oli päris oma tõlkijatee algul tunnistanud Nepaalis Kopani kloostris Zopa Rinpochele, et tunneb end tantristlikke tekste tõlkides ebamugavalt – ikkagi ju salajased materjalid.. Lama oli naeratanud:

Kui me Tiibetist tulime, mõtlesime, et kõik tantrat puudutav on salajane. Tegelikult hoiab tantra ise oma saladusi. Võite neid tekste tõlkida ja trükis välja anda küll, sellest on inimestele kasu. Kellele need raamatud ei ole, see neid ka ei osta või kui ostabki, ei saa neist aru.

Milline mõistlik suhtumine! Glenn A. Mullin on tõlkinud ka Naropa kuut joogat käsitlevaid tekste ja on ilmselt nende osas inglise keeleruumis üks parimaist asjatundjaist. Raamatus Naropa kuue jooga praktiseerimine (The Practice of the Six Yogas of Naropa) kirjutab ta:

Kuna energiate juhtimine keskkanalisse ja seeläbi selge valguse tedvuse omandamine on saavutatav seesmise soojuse jooga abil, on just see Naropa kuue jooga aluseks. Dharmakaya on buda vormitu loomus ja meis on ta lahutamatult seotud puhta valguse teadvusega, milles pole vähimatki märki kahesusest või paljususest.  „Guhyasamaja tantras“ võrreldakse seda meie kogemusega orgasmihetkel, mil me tunneme üksnes suurt õndsust, kiirgust  ja ühtsust kogu maailmaga. Need kolm on ühe lühikese hetke tunnetatavad igas  orgasmis, samuti võib neid esile kutsuda seesmsise soojuse joogas. See vaimuseisund kujutab endast täiuslikku keskkonda selleks, et võiksime omaenda elamusena kogeda buda Dharmakayat.

Mõnikord tarvitatakse ka väljendit „seesmise soojuse karmamuudra“, sest paljud praktiseerijad kasutavad seesmise soojuse jooga praktiseerimisel seksuaalpartneri abi. Teiste sõnadega: orgasmi ja selle õndsuse, mis vajalik seesmise soojuse jooga praktiseerimiseks, sarnasus tingib selle, et seesise soojuse jooga kõrgemaid järke on otstarbekas praktiseerida suguühtes. See on vajalik, et kergemini esile kutsuda nelja õndsust või nelja rõõmu, mida sageli mainitakse kuue jooga tekstides.  Mõte on selles, et kui energiad on suunatud keskkanalisse, tõmmatakse nad  üles läbi nelja (või viie) tshakra ja kui nad läbivad tshakraid, kutsub see esile vastava õndsuse, mis sarnaneb sellele, mida kogetakse orgasmis, kuid selle vahega, et nüüd pole tegu hetkelise elamuse, vaid kestva seisundiga. Kõige olulisem neist neljast õndsusest on neljas, mida nimetatakse loomupäraseks õndsuseks. See on kõige lähemal Dharmakaya-elamusele, selles teostubki ühekssaamine Dharmakayaga.  Gyalwa Wensapa soovitab karmamuudra praktikat Naropa kuue jooga viies spetsiifilises staadiumis, Tsongkhapa kirjeldab seksuaalenergia kontrolli „Kuue jooga praktiseerimise käsiraamatus“, kuid pole aru saada, kas ta peab silmas praktiseerimist kujutletud või tegeliku kaaslannaga.

2010. a. ilmus väike, kuid oluline raamatuke Padmasambhava salajased õpetused Kennard Lipmani tõlkes. Need õpetused on pärit Longchenpa (1308-63) kogust Neli sisima olemuse kogumikku. Refereerin neist  olulisemat.

Seksuaalsuses peitub eriline võimalus saada valgustatuks. Et seda mõista, tuleb oma meelust tundma õppida. Probleeme võib olla väga mitmesuguseid: kui erootiline pinge kasvab liiga suureks, on oht, et ta plahvatab enne õiget aega. Meelus on tants lahusolu ja ühesolu, tule ja vee vahel. Lahusolu ja erisused suurendavad erutust, kuid kui neid saab liiga palju, võivad alata allutamise ja domineerimise mängud, kui aga liiga vähe, langeb energiatase. Tuleb leida kesktee askeetliku hoidumise ja küllastumiseni viiva ülemäärasuse vahel. Brahmatsharjat on peetud india vasteks euroopa tsölibaadile, kuid see pole õige; tsölibaat välistab seksi täielikult, brahmatsharja aga peab vajalikuks üksnes ejakulatsioonist hoidumist. Tantristlitantristliku seksi tunnuseks on kire ja teadvuse üheaegne kasutus, kui seda pole, on tegemist tavalise seksuaalvahekorraga.

Loova potentsiaali suurendamine ilma seksuaalpartnerita.

Alates kuukalendri esimesest päevast hakkab loov energia iseeneest suurenema. Sel ajal tuleb kujustada oma seksuaaltshakrasse Karma perekonna daakini, kes on ühtes oma kaaslasega. Sellest kujustusest hakkab energiat üles keema ja  levib kogu kehas, kus liigub juba loendamatu arv rituaalühtes daakineid, kuni need täidavad keha nagu seemned vaasi. Kõigist neist ühtes daakineist kiirgub pidevalt ülemaist õndsust. Viimaks on saanud igast me ihurakust selline daakini ja iseenesest oleme hakanud meelisklema Naudingu ja Tühjuse üle. Need loendamatud daakad ja daakinid meie kehas on muutnud meid harmooniliseks, kõik haiguste tekkepõhjused kaovad, kõik olukorrad lahenevad meile soodsalt.

Aktiivsus suureneb järjest ja noorkuu neljandal päeval kujutame oma nabatshakrasse lootose perekonna daaka ja daakini, mõistagi suguühtes ja istuvas asendis nagu neid võib näha nii paljudel tantristlikel pühapiltidel. Noorkuu kaheksandal päeval kujustame Budaperekonna daaka ja daakini paari südametshakrasse, 12. päeval Kalliskiviperekonna paari kurgutshakrasse, 15. päeval Vadzraperekonna paari kroontshakrasse. Täiskuuaeg on kulminatsioon. Seejärel hakkab energia laskuma, kuukalendri 19. päeval on ta laskunud kurgutshakrasse, 22. päeval südmetshakrasse, 25. päeval nabatshakrasse, 28. päeval seksuaaltshakrasse, 30. päeval on laskunud jalataldadeni.

Loova potsentsiaali suurendamine  partneri abil

Partneriks sobib see, kes suudab tunnetada end jumalusena. Selles sisaldub küsimus: kas ta suudab siis, kui olete vahekorras ja palavas seksuaalenergias pinge aina tõuseb, kogeda seda vaimses mõttes ülenemisena, energeetilises plaanis aga energia peenenemisena, loovuse vabanemisena, algenergia avanemisena. Kui seda pole, jääb kõik maise kire tasandile.

Kui  ühtes energia üha pingestub, kujutleme rituaalses ühtes daaka ja daakini paari endas tõusmas tshakrast tshakrasse sarnaselt sellega nagu tegime seda, järgides kuukalendri faase. Kui paar on tõusnud meie kroontshakrasse, hakkab kroontshakra energia valguma allapoole, äratades ülima õndsuse sisima naudingu kurgutshakras, südametshakras, nabatshakras ja seksuaaltshakras. Energiad hakkavad voogama üles-alla ja kanduma laiali kogu kehas. Nende liitumisest tekib üha uusi eriilmelisi naudinguliike. Kui äratatud loov potentsiaal koos kaasneva naudinguga koguneb seksuaaltshakrasse või nabatshakrasse ja tundub, et seda on seal juba ülemäära, saab seda ülespoole suunata mantraga „Hik!“ Korrata mantrat kolm korda, keskendades lõpuks oma tähelepanu kroontshakrale. (Mantrat võib korrata ka hääletult, mõttes.)  Seejärel võib hakata palavaid energiavooge kogu kehasse laiali viima. Just seda tehes võib  saabuda hetk, milles avaneb kergesti Naudingu ja Tühjuse ühteliitumise kogemus. Kui seemnepurske oht on ületatud, võib hakata taas pinget ja naudinguid suurendama. Järgmist korda võiks suunata energialaengu kulmude vahele, laubatshakrasse. Tähtis on, et seksuaalenergia ja teadvus tegutseksid koos, et liituksid esimese plalav nauding ja teise reljeefsed, vaimusilmas nähtavad kujustused ja nendega seotud tundeelamused. Neist võib luua võrratu mängu: kord pingestub energia ja kujustused on hajusad, siis konkretiseeruvad kujustused ja naudingu pinge lõdveneb, kuid ei taandu täiesti, sest ka selles lõdvestumises sünnib uusi ja uusi eriilmelisi naudinguid, samas jälle toimub see kõik üheaaegselt, suureneb ekstaas, kuju võtab kogemus Tühjusest, ilmub algne silmipimstav ürgvalgus, Dharmakaya.

Kõik see saab võimalikuks vaid siis, kui on osatud energiaid harmoniseerida, mis suguühtes on keerulisem seetõttu, et tegu ei ole ainult enda, vaid ka teise energiaga, kusjuures hooti sulavad energiad ka lausa ühte, mis on veel eriliselt nauditav kogemus, kuid eeldab väga head teineteisemõistmist ja energiate käsitlemise võimet, milleni võib jõuda vaid eelnenud individuaalse harjutamise läbi. Energiate harmoniseerimisel on ka tugev tervistav toime; ebaharmoonilised tugevad energiad on ohtlikud, võivad põhjustada  haigusi.

Äraarvamatud on need võimalused, mis peituvad selles suures naudingus, nagu ka see nauding ise on mõõtmatu – sellest võivad ilmneda ka kaheksa suurt ülivõimet.

Võtmetähtsusega on siinjuures oskus tunnetada oma keha kui looduslikku energiakogumit, millel pole kindlaid piire – energiakiirgus, mida nimetame auraks, ulatub ju keha piiridest väljapoole – ja liita see tunnetus erootilise naudinguga.

Kui meis on sügavalt juurdunud teadmine, et meie keha on kindlate piirideta avatud ruum – tunnetus, et oleme pigem energiakogum kui mingi tahke keha - siis ei ole meil ka  seda muidu nii tavalist klammerdumist oma keha külge, sest avatud ruumi külge ei saa  klammerduda. Suhtume oma kehasse uudsel, sõnades väljendmatul viisil. Kui meil on sügav teadmine, et  keha on särav valgus, ei saa meil samuti olla keha suhtes sellist omanikutunnet nagu see on tavaline, sest meid valdab särav selgus (salwa). Kui oleme veendunud, et meie keha on energiaväli, mis ületab kõik kahesused, voolab meelus meis puhtasse naudingusse (dewa), mis on midagi hoopis kõrgemat kui maine, klammerduv iha.

Erootiline erutus koondab energiat suguelunditesse ja kuna meeste ja naiste erutuvuse mehhanismid on mõneti erinevad, on tähtis, et mõlemad oskaksid liita suguelundite ja peaaju polaarsused, sest nimelt nende polaarsuste õige liitumine kutsub esile puhta naudingu. Siin on abiks joogatehnikad ja kujustamised, mis õpetavad, kuidas tõmmata ülekuumenemisele kalduvat energiat suguelundeist keskkanali kaudu üles kroontshakrasse ja kuidas lasta sel siis jälle laskuda ning levida kogu kehas. Nii on mõlemal partneril võimalik hoida talle sobivat energiataset.

Asja olemust aitab ehk selgitada, kui vaadelda tööd ühe hoopis teise emotsiooniga, milles kasutatakse samasugust lähenemisviisi, tööd sellise emotsiooniga nagu – viha. Viha keskendub südames ja paiskub üles, kontrolli alt välja, lööb  leegina lõkendama, kutsudes esile tugevapingelisi mõtteid ja tegusid. Viha energia on iseeneest peeglisarnane ürgne teadvelolu; me oleme vaenulikult meelestatud isiku või olukorra suhtes seepärast, et oleme projitseerinud selle, millest oleme keeldunud endas, oma viha objektile ja see käitub meie suhtes nüüd nagu ärritav peegel, mis näitab meile seda, mida me endas näha ei taha. Kui võime mõista vahetult seda peegeldusfunktsiooni, võime võtta viha energia, jäädes puutumata selle emotsioonist ja lasta sel tugeval energial levida oma kehas sarnaselt sellele nagu tegime seda seksuaalenergiaga. Suuname viha energia südmetshakra asemel nabatshakrasse, kus ta muutub kontrollitavaks. Kontrollimiseks võime kasutada ka tulesilpi, mantrat RAM. Ja siis suuname selle tule laiali kogu kehasse. Nüüd on see puhas energeeetiline tuli, mis võib ära põletada meie kehas kõik haiglased energiad ja saada ürgseks puhtaks teadvuseks.

Jeffrey Hopkins, üks Dalai laama lähedasi kaastöötajaid, on kirjutanud oma raamatus Tantristlikud tehnikad (Tantric Tehniques):

Kuna peenemaist teadvusseisundeist võib arvata, et nad on väelisemad ja seega ka võimelisemad tunnetama tõde eksistentsi loomuomasest tühjusest ja üle saama eksitustest, kasutatakse Kõrgeima Jooga Mantra süsteemides selge valguse vaimuseisundi esile kutsumiseks mitmesuguseid meetodeid. Üheks nendest tehnikatest on õndsusrikas orgasm  (blissful orgasm), kuna Kõrgeima Jooga Mantra psühholoogia järgi orgasmis - nagu ka surmas, uinumines ja minestamises – langevad ära jämedakoelisemad teadvusseisundid ja ilmuvad peenemad. Orgastilise vaimu (orgasmic mind) kasutamise mõte seisneb selles, et nii loodetakse esile kutsuda kõige peenem vaim, selge valguse vaim, ja kasutada seda eksistensti tühjuse kogemiseks; nii on kergem mõista takistusi, mis ei lase meil vabaneda taassündide ahelast ega saavutada altruistlikku budalikku kõiketeadmist.

Orgastilist õndsuseteadvust kasutatakse vaimseil eesmärkidel seepärast, et kui nauding on tugev, on meie teadvus täielikult sellest hõivatud ja keskendunud iseendasse, jättes kõik välise; just sel põhjusel tulevad orgasmi vahetus õndsuses esile peenemad teadvusseisundid ja seda isegi siis, kui neid ei märgata ja veel vähem taibatakse kasutada – nagu see on igas tavalises suguühtes. Kui iha pole kuigi tugev, jääb ka õndsus nõrgaks; seepärast kasutabki Kõrgeim Jooga Mantra armukunste. Tavalist iha kasutatakse siin ebatavalisel viisil.

Kuna vadzrajanas on nii oluline õndsuse ja tarkuse sulamine tühjusse, on ka naudingu eri staadiume eritletud üksiksjalikumalt ja peenemalt kui üheski teises vaimses õpetuses. Jamgön Kongtrul (1813-1900), üks 19. sajandi Tiibeti väljapaistvamaid õpetlasi, kelle teos Tarkusevaramau (The Treasury of Knowledge) on nüüd kättesaadav inglise keeles, loetleb  õndsuse astmeid, mis jaotuvad nelikrühmadesse:
1)      Rõõm armuühtes jumaluste ja jumalannade üle mediteerimisest
2)      Nauding sellest, kui oled ise ühtes, olenemata sellest, kas tegeliku või kujutletud partneriga
3)      „Rõõmuülene rõõm“, mis on tekkinud sellest, et intensiivne nauding on sulatanud tavalise mõtlemisprotsessi peenemaiks energiavoogudeks.
4)      Sügavalt loomupärane rõõm, mis tuleneb sellest, et naudingusse sugeneb juba  kogemus Tühjusest. Järgmised neli rõõmu on seotud nelja tshakraga.
5)      Väljaspoole suunduv rõõm.
6)      Ülim rõõm õndsuse sisimas kogetud elamusest.
7)      Rõõmuülene rõõm sellest, kui tähelepanu keskendub õndsusel.
8)      Loomupärane rõõm, mida iseloomustab üha sügavam tühjusekogemuse omaksvõtt.

Mida edasi, seda raskem on mõista, mida on tahetud öelda ühe või teise määratlusega. See on ka loomulik, sama lugu on kaheksa astmega, milleks Buda jagas Nirvaanasse jõudmise tee – kui oled eelmisel astemel, siis võid järgmist  aimata, ülejärgmine tundub juba väga hägus ja veelgi kõrgemaist ei teki kirjelduste põhjal enam mingit vähegi konkreetsemat kujutlust.

Edasi räägib Jamgön Kongtrul nii:

Karmamuudra praktika läbi saab võimalikuks täiusliku saavutuse kõrgeim aste. – haarav elamus, mis annab aimu ülimast kirkusest, on aina mõtteis ja meelis.  Sellelt pinnalt on jumaluse kehastusena kergesti kogetavad peenemad väe- ja vaimuseisundid; see on tipp-elamus (peak expeience), see on oma olemuselt su oma peeneima energia ja peeneima vaimuseisundi ühtsus, mis on suuresti sõltuvuses ka sellest, milline energiamuster on parajasti kuju võtnud su vaimse partneri suguelundeis. Partneri kõige olulisemaks tunnuseks peaks olema see, et tal on endal aimu ajatust teadvelolust ja ta on võimeline seda kogemust puhtalt oma energia läbi esile kutsuma ka teises.

Jamgön Kongtrulil on isegi alapeatükk Meelerõõmude nautimine:

Lõõgastumiseks pole sugugi paha ka lihtsalt lõbutseda, osaleda selles, mida tuntakse „budade tantsuna“. Näitemängud, muusika, erinevad ühtesendid ja üheksat liiki tantsud annavad siis meile meelerõõme.

Jamgön kirjeldab ka tantristide sööma- ja joomapidusid, ganatshakraid:

Kui tegemist on meesteseltskonnaga, kus pruugitakse ka alkoholi, pannakse ainus praktiseeriv naine istuma kõige auväärsema mehe kõrvale, temast vasakule ja seda nimetatakse „kangelaste“ banketiks, kui aga on naisteseltskond ja süüakse ka liharooga, siis ainus praktiseeriv mees pannakse istuma kõige tähtsama naise kõrvale ja seda nimetatakse „kangelannade“ banketiks, kõige tavalisem on aga tänapäeval selline ganatshakra, millel on osalevaid mehi ja naisi võrdne arv. Kui kasutatakse jumaluste maske, nimetatakse seda budade tantsuks.

Kirjastus Wisdom Publictions on alustanud mahukat The Library of Tibetan Classics sarja. Khedrup Norsang Gyatso (1423 – 1513), oli esimese Dalai laama õpilane ja teise õpetaja, enam kui seitsmesajaleheküljelises Kaunistus plekitust valgusest (Ornament of Stainless Light) leidub vast kõige avalam karmamuudra jooga käsitlus, mis seni inglise keelde jõudnud:

Pühitsust andes on karmamuudra ka rõõmustaja vaimus. Ta rindade puudutus kutsub esile „liikuma hakanud bodhitshitta õndsuse“. See tähendab, et sulanud nektari voog valgub kroontshakra neljalt õilelt laubatshakra kuueteistkümnele õilele. See kutsub esile nii ihulise kui ka vaimse naudingu. Rindade puudutus, mida nimetatakse  vaaspühitsuseks, on esimene initsiatsioon. Siis puuudtab valder lootost ja siseneb veidi, kuid mitte kuigi sügavale. Bodhitshitta valgub nüüd kurgutshakra kolmekümne kahelt õilelt südametshakra kaheksale õilele, millest tekib ülim ihuline kui ka vaimne nauding. Seejärel siseneb valder sügavale lootosse, mille läbi bodhitshitta laskub nabatshakra kuuekümne neljalt õilelt seksuaaltshakra kolmekümne kahele õilele, jõudes valdriotsani, mis on ka keskkanali tipp, kutsudes seal esile ihulise kui ka vaimse naudingu.

Nauding tuleb alati liita tühjusekogemusega. Praktiseerides karmamuudraga võime teha ühtlasi mahamuudrapraktika, mille kestel: karmamuudra  üleneb mahamuudraks.

Kui ka õnn praktiseerida tegelike kaaslannadega ei saa osaks  – kauneid naisi on vähe ja selliseid kauneid naisi, kes on ka vaimselt kõrgel tasemel, eriti vähe – siis erinevalt kristlastest on tantrabudistidele omased vaimselt mõtestatud seksuaalsed kujutlused, mida nad kogevad nii ülevaina, et isegi ei tunneta neid  seksuaalseina ja võivad solvuda, kui keegi nende tähelepanu sellele juhib, et nad seda siiski on. See tuleb sellest, et side maise sugueluga tundub neile nende ülevais vaimseis püüdlusis juba niivõrd nõrk. Mul on mõlkunud mõtteis kirjutada üks novell kahest mehest. Tegevuspaigaks võiks olla mingi vana sadam. Mõlemad on parajad paadialused, mõlemal on mõttes naised, ainult et üks mõtleb neist labaselt, ropendavalt, teine aga, - tantrabudistist luuletaja, kellest nüüd, kui luuletajana enam  ära ei ela,  ka on paadialune saanud – ülevalt. Huvitav oleks püüda kujutada, kuidas elav seksuaalne fantaasia võib anda täiesti erinevaid tulemusi: üks käib alla, teine üleneb, kuigi nende kujutlused on sisult samad selles mõttes, et on seksuaaalsed.

Midagi head võib näha isegi tantrabudismi negatiivsetes joontes, kas või ähvraduses, et seemnepurskeni jõudmine võrdub kõigi budade tapmisega ja viib otseteed põrgusse. Niisugune pöörane ähvardus meeles, on mehel kergem hoiduda seemnepurskest. (Kui see aga ikkagi juhtuma peaks, tuleks ähvardus oma meelest momentaalselt kustutada.) Midagi ülevat aimub selleski, kui nii puhtsüdamlikult väidetakse: see pole seks – kuigi   füsioloogiliste näitajate varal võib tõestada, et on. Eks selline väide viitab sellele, et seksuaalsuse kolmas funktsioon – seksuaalenergia kasutamine vaimsetel eesmärkide, oma energia peenemaks ja ülevamaks muutmiseks, valgustatuks saamiseks -, on selle inimese tunnetuses niivõrd ülevam ja kõrgem seksuaalsuse kahest esimesest fuktsioonist – järglaste saamisest ja oma naudingu taotlemisest -, et ta isegi ei taju seost nendega, ta peab enda jaoks võimalikuks vaid seda – nii nagu mõni naine peab jälle seksuaalsuse ainsaks loomulikuks ja looduse poolt määratud eesmärgiks laste sigitamist..

Kujutan ette, et paljusid lugejaid, keda asi siiski huvitab – kui ei huvita, siis ei hakka ju lugemagi – on ometi lugedes saatnud teatav eetilis-moraalne rahutus. Selleks ei ole  vähimatki põhjust, sest kõiki neid harjutusi võib ju väga hästi teha oma abikaasaga – kui on nii hea sobivus, et selline asi kõne alla tuleb. Sellisel juhul sellised seksuaalpraktikad vaid tugevadavad teie ühtekuuluvustunnet. Kui aga pole sellist ideaalset suhet ja leiate, et hoopis enam tahaks teha neid praktikaid kellegi teise kui oma abikaasaga, siis ka sel juhul pole tantra ajendanud teid moraali vastu eksima, kuna oleksite teinud seda ju nagunii.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar