Vaimuvalgus nr 9

India vaimsed maastikud

Indiat iseloomustab suur usueluline mitmekesisus, milles näib leiduvat  igale maitsele midagi. Eks see, mis kellelegi tegelikult osaks saab, sõltub suuresti   perekondlikust traditsioonist. Paljud palvelevad Shivat, energilist jumalust, keda kogetakse ka hävitava, purustava jõuna. Kuigi Shiva kultuses on üksjagu ka musta maagiat, on selles osas märksa kaugemale mindud jumalanna  Kaali templites, kus peab voolama pidev verenire. Kuid ei pea mõtlema, et Kaali kummardajad on kõik pahad inimesed, Kaalis on kuju leidnud omapärane religioosne kujutlem, mis ei erista head ja kurja, vaid näeb kõike ühtse tervikuna: jumalanna su sünnitab, kui oled sirgunud noorukiks, siis armastab, kunagi muidugi ka tapab... Väga malbet ja rõõmsat eluvaadet pakub Vishnu ühe kehastuse Krishna kummardamine, mis on eriti armas india maainimestele. Krishnat kujutatakse vilepilli puhuva noorukina, kes vallatleb karjatüdrukutega. Kogu usk on siin rõkkava elurõõmu väljendus. Osho tähendas kord vaimukalt, et võimatu oleks kujutada Kristust selles rollis - kui talle oleks tehtud ettepanek asuda Krishna asemele, seega siis võtta kätte flööt ja teise käega kudistada kaunist karjatüdrukut, oleks ta arvatavasti öelnud: „Parema meelega ma  ripuksin ristil...“ Aga pole sugugi võimatu, et Kristus oleks end Krishna rollis siiski hästi tundud – meie teame ju Kristust sellisena nagu teda armastasid kujutada kirikuisad. On täiesti tõenäoline, et õigus on hoopis gnostikutel, kes näevad Kristuses ja Maarja Magdaleenas pigem tantristlikku paari.

Suuremad india usundid on veel sikhism ja dzainism, mõlemad rõhutavad vooruslikku elu, seega maise elu olulisust, järgijate hulgas annavad tooni ärimehed ja ametnikud. Sama võib öelda ka bahaiilaste kohta; siin on tegemist uuemaaegse katsega sünteesida erinevaid usundeid, tooniandvaks on  selles  islam. Bahaiidel on Delhis imeilus uus luksuslik Lootosetempel, mis on juba saanud India pealinna üheks olulisemaks vaatamisväärsuseks... Kunagi oli Indias mõjukas ka budism, kuid kuna see oli valdavalt haritud inimeste usund, mille keskusteks suured kloosterülikoolid, oli muhameedlastel kerge kõik hävitada. Tänapäeval on Indias budiste vähe, läbini budistlik on vaid tiibetlaste asuala Ladhakis ja muidugi on seda ka Lõuna-India tiibetlaste kolooniad. Buda eluga seotud kohtades (Sarnath, Bodhgaya, Kusinagara) on budism samuti „pildil“.

Loendamatul hulgal kohtab Indias „kohalikke“ jumalaid ja jumalannasid, keda andunult austatakse. Omapärane elamus oli sattuda autosõidul kusagil Kesk-India kolkas „joodik-jumala“ templisse. Autojuht, kohalik noormees, lasi meil osta likööripudelid, nendega siis sisenesime templisse. Keskse pühakuju ees võttis preester meilt pudelid, valas poole nende sisust jumalakuju suhu ja andis siis meile tagasi. Nii autojuht kui preester juhtisid meie tähelepanu elavalt sellele, et jumalale suhu valatud märjuke tõepoolest kaob kusagile – ime!... Seepeale võisime siis ka meie juua, isegi lausa nagu oleksime pidanud seda tegema... Likööril polnud viga.

Lisaks mainitud usunditele on Indias veel väga palju erinevaid ja pika traditsiooniga joogakoolkondi. Jooga laiemas mõistes tähendab vaimse enesearenduse teed (üldse mitte tingimata kehaväänamist nagu meil hatha jooga põhjal arvatakse) ja erinevaid joogasid on palju. Siia kuuluvad  needki õpetused, mis on läänemaailmas nimeks saanud Naropa kuus joogat ja mis on keskseiks tantrabudismis.

Ülaltoodud skitseering India vaimseist maastikest on katkend  Ülev Valderi raamatust "Naropa kuus joogat", millest huviline lugeja leiab ka  varem "Vaimuvalguses" avaldatud karmamuudra jooga täielikuma käsitluse. Raamat on värskelt trükist ilmunud, saadaval nii meie kodulehe internetipoest kui ka raamatukauplustest üle Eesti, ainult et sealt poe juurdehindluse, so kolmandiku võrra kallimalt.

Mahasiddhade elulood

Nüüd mõned mahasiddhade, tantrabudismi loojate elulood, millest nähtud, kui erineval viisil on võimalik valgustatuks saada.

THAGANAPA, KELM

Kuna Thaganapa tööd teha ei viitsinud, elatas ta end kelmuste ja valedega. Kord istus ta teeäärsel kännul ja mõtles, kuidas jälle kellelgi nahka üle kõrvade tõmmata. Mööduv munk tervitas teda ja küsis:

- Mida mõtled?

- Ah, ära parem küsi, auväärne.

Munk mõistis, milles asi ja hakkas manitsema:

- Vale ja valskus kasvab sinusse nii sisse, et sa ei saa sellest enam vabaks ja rikud oma karma.

- Jah, aga mis ma siis peaksin tegema? Kas on mingit teed inimesele, kes on läbi imbunud valelikest mõtetest?

- On küll. Sa mõtle sellele, et kõik, mida meie meeled meile näitavad, on pettus, on näivus, on sama hea kui kelmus. Kui suudad mõista maise maailma petlikku loomust, saavutad valgustatuse.

                                                 

TANTIPA, SENIILNE VAIBAKUDUJA

Tantipal oli suur pere – kõik ta pojad õppisid  ameti selgeks, võtsid naised samuti vaibakudujate ringkonnast ja nende äri õitses. Tantipa jäi vanaks ja keegi ei oodanudki temalt enam töötegemist. Pojad ehitasid talle aiasügavusse lehtonni, et ta ei teeks oma seniilsevõitu juttudega perekonnale häbi ja oleks silma alt ära. Kord oli majas nii palju külalisi, et üks  tuli majutada lehtonni. See oli juhtumisi tantrist ja küsis vanamehelt:

- Tahad, ma õpetan sulle kujustamistehnikaid?

Hiljem läks üks Tantipa minijatest, kelle kord oli vanamehele süüa viia, lehtonni valel ajal ja nägi vapustavat vaatepilti: Tantipa istus seal nagu raadža ja teda ümbritsesid imekaunid noored naised.

Minija jooksis tagasi oma mehe juurde:

- Tule, vaata!.. Isa..

Mees purskus nutma, arvates et isa on surnud. Kui ta onni jõudis, nägi temagi kõike seda, mida oli näinud ta minija.

CAMARIPA

Camaripa oli kingsepp. Kord, kui ta töötoast möödus üks munk, jooksis ta välja ja heitis end selle ette teetolmu:

- Tahaksin järgida Buda õpetust nagu sina, kuid ma ei või jätta hädasse oma suurt peret.

- Kui soovid, võin sind õpetada. Kui sa ka ei saa jätta oma praegust tööd, võid muuta selle enda jaoks täiustumise teeks.

Keegi linnakodanik märkas kord kingsepa töötoast möödudes, et Camaripa mediteerib, tema asemal teeb aga kingsepatööd käsitööjumal Vishvakarman ise.

BABHAHA

Prints Babhaha oli pühendunud täielikult meelelistele naudingutele. Ühel heal päeval juhtus ta vestlema joogiga, kes püüdis äratada teda vaimsele elule. Prints küsis naljatamisi juhiseid, kuidas ta võiks jõuda selleni läbi armurõõmude.

“Suguühe ongi kõigi müstiliste kogemuste purskkaev,” naeratas joogi ja andis talle pühitsuse ning jagas õpetusi, kuidas muundada seksuaalenergiat oma kehas üha peenemaks ja vaimsemaks, kuidas juhtida energiavooge kehakanalites:

            Oma partneri lootosmandalas

            loo oma vadzraga energiamuster eriti naudinguline ja hõrk,

            siis ammuta sellest, tõsta sellest energiat oma keskkanalis ülespoole,

            nelja liiki naudinguid kogedes neljas tshakras,

            ja  su ekstaasile ei tule lõppu.

            Et kogeda veel ülevamaid naudinguid,

            kujutle, et nad on lahutamatud Tühjusest.

Kaheteistkümeaastase praktiseerimise järel leidis prints, et kõik, mis senini varjutas ta nägemise selgust, on viimseni hajunud ja ta saavutas siddhi, ülitaju.

            Ühes oma laulus hüüab Babhaha:

            Nauding! Nauding! Mittemillestki tingitud nauding!

            Mittemillestkisõltuv ihatu nauding!

            Iga päheturgatav mõte kui nauding!

            Oo milline saavutamatu salajane nauding!

INDRABHUTI

 

Indrabhuti oli raadža, kes – kuuldes, et tema pealinna on saabunud Buda oma õpilastega, - kutsus  Valgustatu paleesse ja rääkis talle nii:

- Minagi tunnen ajuti vastupandamatut vaimset kutsumust, kummatigi on mul naised, sõbrad – tore seltskond..ära vaid ütle, et peaksin nad kõik jätma.. selle asemel  õpeta mulle, kuidas saada valgustatuks naudingute läbi. 

- Oota, ma saadan oma õpilased eemale, sest  nemad ei suudaks seda mõista.. siis õpetan sulle, kuidas saada valgustatuks naudingute läbi.

Ootuspärasem olnuks, et Buda hakkab raadžat manitsema?.. Äkki ta kartis raadžat, ei julgenud talle öelda?.. Väheusutav, Buda oli ise kuningtlikust soost. Buda tajus, et Indrabhuti on tõesti nii peene vaimulaadiga, et on suuteline arenema naudingute läbi. (Enamus inimesi on suutelised arenema vaid kannatuste läbi.)

Buda õpetas Indrabhutile “Guhjasamadža tantra”, mis ongi vanim budistlik tantra.

Ees on suvepuhkus. Järgmise "Vaimuvalguse" paneme üles 1. septembril. Soovitav siiski ka suvel aegajalt pilku heita meie kodulehele, kust võib leida teateid suveüritustest.